Antud artikkel, millest juttu tuleb on see .
Teema on mulle üsna aktuaalne kuna ma pole küll dieeditaja, kuid tahaks ikkagi süüa nii, et tervis oleks hea ja ei peaks koguaeg arstide vahelt jooksma. Lisaks sellele meeldib mulle süüa mitmekesiselt ja olen heade ning huvitavate retseptide otsingul, et igapäevastest toiduvahenditest teha midagi maitsvat, ilma et ma peaksin poest ostma 20 euro eest selliseid toiduaineid, mida ma pole varem näinudki.
Peale selle mulle meeldivad nii juurviljad, looma- ja linnuliha ning teraviljatooted kuid viimasel ajal olen leidnud end ikka hommikul võileiba söömas (lihtsalt laiskus) ja õhtul keetmas makarone või kartuleid koos kastmega.
Kes tahab puhast teksti lugeda vajuta üleval olevale sinisele sõnale see. Siin tekstil on juures ka minu mõtted kogu teksti kohta. Muide, ma olen toitainete koostiste poolest võhik.
"Seeniorarst doktor Adik Levin kirjutab oma raamatus .......... . . . . Kui inimene tahab tunda ennast tervemana ja tahab õigesti toituda, siis tal on vaja mõelda, mida millega koos süüa.
Piimatooted on omaette toit
Kui võrdleme kitse- ja lehmapiima, siis kvantitatiivselt on nendes süsivesikuid sama palju, kuid kitsepiima valgu kvaliteet on inimorganismile palju kergemini seeditav. Võime piimatooteid süüa juur- ja puuviljadega, mis ei sisalda tärklist ehk teiste sõnadega süsivesikuid.
Seega — kui tahame süüa juustu, siis võime seda süüa koos kurgi, sibula, peterselli, paprika, selleri, oliivide, sidruni või greibiga, sest need ei sisalda tärklist. Kindlasti aga ei tohiks süüa juustu koos leivaga, mis ometigi on nii tavaline söömisviis. Traditsioonilised võileivad on seega täiesti vale toitumine!
Piima kui jooki peaks suhtuma kui eraldi sööki. Näiteks ei tohiks leiva peale üldse piima juua! Miks? Aga sellepärast, et piim katab leiva osakesed kilena ja meie seedetrakti fermendid ei pääse neile ligi, et alustada korralikku seedimisprotsessi."
Kas see tähendab ka seda, et ei tohiks teha sellist toitu nagu kartulipuder ja ma peaksin sööma enda palju vihatud köögivilja-piima suppi? Õnneks on siinkohal päästetud minu lemmik hapukoore-tomati-kurgi salat!
Halvad lood on ka võileibadega. Juust+ taluvõi + must leib on ju imehea kombinatsioon. Ma ei ole tõesti suur võileivataja, kuid snäkina kaks juustuleiba lõuna ja õhtusöögi vahel võibolla korra nädalas, kui tekib liiga pikk paus, ei ole ka suur patt . . .
Siin minu elu seisma küll ei jääks aga mul on tuttavad, kes söövad enne toidukorda, toidukorra ajal ja peale seda pidevalt võileibu. Mis nemad teeksid kui nad hakkaksid jälgima seda õpetust ?
Ja kui me ei tohi leiva peale piima süüa, siis hommikuhelbed + piim, hommikuks puder ???
"Liha- ja kalatooted
Liha- ja kalatooteid oleks soovitatav mitte ühel ajal süüa. See on raskesti seeditav toit, mis koos süües n-ö akumuleerub. Kui mõelda sellele, mida pakutakse vastuvõttudel ja pidusöökidel, siis teame, et eelroaks pakutakse näiteks kala ja põhiroaks liha, ja see on õige toitumise mõistes väga vale asi.
Liha — nii linnu-, looma- kui ka metsloomaliha — ja kala võib süüa nii juur- kui ka puuviljadega, mis ei sisalda tärklist ehk siis kurgi, sibula, lehtsalatiga jms.
Mitte mingil juhul ei tohiks süüa liha või kala kartuli, kapsa ega leivaga või mistahes teiste leivatoodetega. Samuti ei sobi liha ega kala koos süüa riisi, maisi, rukki, tatra või hirsiga."
Tundub, et Eesti rahvas on algusest peale söönud täiesti valesti. Ma ei kujuta ettegi mis nägu teeks Eesti talupoeg ennemuiste kui sa oleksid läinud ja öelnud et soolapekki/liha ei sööda koos leivaga ! Hapukapsast ei sööda koos lihaga ning mis mõttes te panete tangupudru ja mulgikapsaste sisse pekki/liha?
Oleks ma lapsena teadnud fakti, et liha on kõige parem süüa üksinda, siis ma oleks vist pidevalt enda armsale emale seda meelde tuletanud. Kes ikka tahab kartulat, kastet ja muud kui saaks ainult liha mugida.
"Muna
Munatooted sobivad samuti kokku puu- ja juurviljadega, mis ei sisalda tärklist. Kartul näiteks seetõttu munaga üldse kokku ei sobi, küll aga sobib munaga roheline salat."
Eeeee , aga munaga võileib või singirullid?
"Juurviljad
Kõiki juurvilju võib süüa omavahel koos ning seente, kartuli, leivaga. Samuti sobivad juurviljade juurde riis, mais, rukis, tatar, hirss."
Selle pärast ongi taimetoitlus kerge. Sa ei pea vaatama pidevalt mis sobib millega kokku. Paned kõik juurikad ühte patta ja sa tead, et see on su maole hea seedida.
"Pähklid, puuviljad ja marjad
Pähkleid, puuvilju ja marju tuleks süüa teistest toidugruppidest eraldi, aga omavahel koos sobivad nad hästi."
Ilmselt selle pärast neid soovitatakse snäkkideks, kuid tõsi, omavahel sobivad nad hästi !
"Melon ja arbuus
Melonit ja arbuusi tuleb süüa teistest toidukordadest eraldi, need on omaette toidud. Diabeetikud peavad aga nende viljadega hoo- piski piiri pidama."
Kui sa hakad melonit ja arbuusi sööma, siis ilmselt juba natukese aja pärast sinna kõhtu mitte midagi muud ei mahugi :)
Mida süüa ja mida mitte süüa?
"Kiivi
Kiivi on üks väga hea puuvili. Temas on palju C-vitamiini ja temas sisalduvast triptofaanist moodustub serotoniin."
Huvitav. . .
"Šokolaadid, tee ja kohv, alkohol
Kes tahab süüa magusat, siis oleks hea süüa tumedat šokolaadi. Miks on tume šokolaad hea? Aga sellepärast, et selles šokolaadis on vähe rasva ja selles sisalduvast triptofaanist moodustub serotoniin, mis on oma olemuselt heaoluhormoon.
Kohvi kohta on palju erinevat infot, aga tähtis on teada, kas konkreetsele inimesele kohv sobib või mitte. Üks on aga kindel — kohv ja piim kokku ei sobi! Kohvi ei tohiks juua enne sööki, kui kõht on tühi.
Alkoholi teemast on huvitav, et see, kellele sobib must tee, sellele inimesele sobib ka konjak. Kellele on lubatud valged viinamarjad, siis talle sobib ka valge vein, kellele sobivad punased viinamarjad, sobib punane vein.
Sageli öeldakse, et prantslased on terve rahvas, sest nad joovad iga toidukorra kõrvale punast veini. See võib nii olla, aga me ei tohi unustada, et nemad on teinud seda aastasadu, nende organism on sellega kohanenud."
Kui prantslased on aastasadu joonud punast veini ja nende organism on sellega harjunud, siis meil on sama suhe viina ja õllega ??
Tegelikult miks selline tekst siis kirjutati kui meie organism on harjunud sajandeid sööma soolapekki/liha leivaga ja muglikapsaid ja tanguputru ning kõrvale juuakse peaaegu alati piima ? Sellel juhul oleks selle teksti järgimine meie organismile milline ?
"Piparmünt
Piparmünt on hea, sest temas on palju foolhapet ja see aitab võidelda depressiooniga. Seal on ka palju B9-vitamiini.
Kui sööme päevas 50 g tumedat šokolaadi, ööpäevas ühe kiivi ja 70 g piparmünti, siis pole toidulisandeid vajagi!"
Saaks vaid kusagilt nii palju piparmünti ja kasvaks aias üks kiivipuu.
"Õlid
Kui tahame kasutada õlisid, siis tuleks kindlasti eelistada külmpressõlisid, extra virgin-õlisid."
Seoses sellega meenub see, et me ei ela soojal maal ja me peaksime sööma ikkagi natukene rammusamat toitu tänu tavele. Suvel aga arvan, et nii on tõesti parem.
"Suhkur
Rafineeritud valge suhkur ei sobi kellelegi. Kõige parem on rafineerimata ehk pruun suhkur või toorroosuhkur. NB! Tuleb tähele panna, et mitte osta rafineerimata suhkru pähe kogemata tavalist pruuni suhkrut, mis on tegelikult pruuniks värvitud valge suhkur!"
Ehk kasuta fariinsuhkurt. . . .
"Äädikas
Ei soovitata süüa äädikat ja seda sisaldavaid marinaade. Õunaäädikas on teine asi — osadele see sobib, aga osadele inimestele siiski mitte.
Värvi-, lõhna- ja magusained, krõpsud, närimiskummid, muu keemia ei sobi ühelegi inimesele.
Majonees ei sobi peaaegu kellelegi."
Aga marineeritud kurgid ja seened? Grill-liha marinaadi pannakse ka alati natukene äädikat. Muide, olen märgnud, et poes kasutatakse kartuli- ja makaraonisalatites äädikat. Ma ei tea miks, kuid paki peal on ka nii kirjas. Alles nädalavahetusel reisil olles ostis mu elukaaslane poest makaronisalatit milles oli tunda tugevat äädika maitset ja oh üllatus üllatus kui lugesime, et salatis on sees äädikas.
Majonees on nagunii selline kummaline asi, kuida miks ta ei sobi kellegile ? Sinna ei panda ju meeletult palju äädikat. Mul on õde seda kodus teinud ise mitu korda.
Margariinid
Kunagi kui NSVL-i ajal Soomes või Saksamaal käisin, nägin, et kõik ostavad margariini. Ostsin ka. Küll oli maitsev tol hetkel see asi! Mäletan, et sel ajal kiideti veel takka, et margariin alandab kolesterooli…, mis on üks suurim vale üldse! See on lausa häbiväärne, kuidas meid kui heauskseid kliente lollitatakse!
Ma pole kunagi olnud margariini usku. Meil on peaaegu alati kapis pakk taluvõid. Maitse vahe on üüratu plus kuidas saavad mingi kahtlase päritoluga rasvad olla tervislikumad kui vana hea kindel või, mis on tehtud koorest ?
"Konservid, pakendimahlad
Konserve ja pakendimahlu ei soovitaks süüa kellelgi. Konservid on mõeldud kosmonautidele, neid võiks kasutada nii vähe kui võimalik. Kindlasti ei ole konservide koht laste toidulaual.
Pakendimahlad on kõik keemia. Mulle tundub, et osas tomatimahlades ehk polegi tomateid! Naturaalsemad mahlad on sageli klaaspurkides, aga kõige õigem on mahlu ise teha, mitte poest osta."
Pakendimahl ei maitse nagu mahl. . . . Kui sa oled punassõstra mahla või kodus tehtud siirupit joonud, siis tekib küsimus millest see poe oma on tehtud ? See ei maitse ju kuidagi punassõstra moodi. Muide, kas olete tähele pannud, et kodus tehtud mahl püsib kauem kui poe oma ?
"Toidu valmistamine
Toiduks ei tohiks kasutada suitsetatud ja praetud toitusid. Suitsetatud toitude puhul peab olema eriti tähelepanelik, sest see tehnoloogia, mida praegu kasutatakse, on kõigile täiesti vastunäidustatud.Hoopis iseasi on siis, kui suitsutatud on lepapuusuitsus, vana kombe kohaselt, sel juhul säilitavad tooted oma naturaalsuse.Hea ei ole ka toidu praadimine, sest näiteks võiga praadides tekib toidus palju kantserogeene, samuti mõjub see pärssivalt meeste seksuaalsusele.
Samuti ei soovitata liha, kala, linnuliha hautada. Hautada võib vaid juurvilju.
Kõige parem toidu valmistamise viis on grillimine, ennekõike õhkgrill, praeahjugrill, barbeque.
Parim on mangaalgrill.Järgmisena võiks sobida toitude aurutamine ja vokkimine. Seejärel küpsetamine praeahjus, siis soolamine (kõrg-vererõhutõvega inimesed peaksid ka soolatud toitu tarbima ettevaatlikult), seejärel on paremuselt järgmine külmkuivatus ehk vinnutamine, siis järgneb keetmine ja viimasel kohal toore kala ja liha söömine. Toorest lihast aga võime juhul, kui see pole kvaliteetne, saada hoopis igasuguseid haigusi. Kui toorest liha üldse süüa, siis kindlasti mitte rohkem kui üks kord nädalas.
Väga hea valik igaks söögikorraks on kõikvõimalikud köögiviljad, mida võiks võimalikult vähe töödelda.
Oleme alati suitsutanud ise enda liha või kala vana kombe kohaselt. Ja kui oleme tuttavate käest saanud teame ka, et kõik on vana kombe kohaselt. Kes on saanud kodust suitsuliha ja poest ostnud, siis maitse vahe on üüratu.
Mis mõttes ei tohi hautada ? Mis juhtus enda mahlas haudumisest. Hautamine on ju rohkes või väheses vedelikus kuumtöötlemine. Pean vist vanaemale seletama hakkama, miks ta enam ahjukana ei tohiks haudepotis teha. . . Ja hautatud liha. Tegime põdra liha haudepotis ja kõik kes seda süüa said kiitsid seda ka taevani. Katsu nüüd neile inimestele öelda, et tegelikult ei oleks te pidanud seda sööma kuna noh, see ei ole su seedimisele eriti hea.
Grillimise teooria vastu ei ole mul mitte midagi aga korteris on seda üsna raske teha. Kuidagi ei lubata lõket teha keset kööki. Isegi ufot ei tohi sinna vedada. Oleks siis vähemalt väike rõdukene. . .. .
Noo toorest kala ja liha eestlane naljalt ei söö nagunii. Ikka on kusagilt midagi soolatud või maineeritud ja kuidagi küpsetatud.
Hüvasti kartulisalat . . . . Meie vahel oli midagi erilist, kuid nüüd on sellega kõik, sest ideaalne kartulisalat sisaldab järgmist: Kartul, porgand, vorst/sink, muna, sibul, õun, (hapu)kurk, majonees, hapukoor, maitseained. Kahjuks neid aineid ei tohiks koos süüa. Makaronisalati fänn pole ma nagunii. . .
Tegelikult oleks tahtnud, et siin tekstis oleks kaasas ka mingi soovituslik toitumiskava näidiseks, kuna hetkel olen ma ikka väga segaduses kuidas ma siis enda toitumiskava koostama peaksin kui ma tahaksin süüa kõikki tavalisi asju, väikesel eelarvel ja igapäevaselt?
Kas jäätist üldse tohib süüa ???
Aga pastat ? Tundub, et taimetoitlaseks oleks ka kergem hakata, aga eks igal asjal ole puudused.
Kokkuvõte: Jään iseendaks. Söön edasi mitmekesiselt, seda mis mulle meeldib. Jälgin pigem portsjonite suurust. Võtan vitamiine, mis mulle sobivad. Katsetan uusi retsepte. Võibolla natukene rohkem proovin süüa erinevaid aiasaadusi. Kahju on ainult sellest, et avastasin, et ma ei saa enda kodupoes osta lahtiseid porgandeid (millegi pärast pakendatud kottidesse) ja pool kapsast saad ka suure nuiamise peale poemüüjalt, sest meil on väiksem AjaO. Oleks suurem siis ilmselt kaoks ka see mugavus ära.
Veel natukene juttu üldse poes käimisest:
Ma tahan näiteks osta Rimist tomateid, kurke, kapsast, sibulat, õuna jne ilma kilekotita. Ei saa. Isegi kui ma kõik panen enda korvi ilma kilekotita siis kassas kassiir paneb ikka kõik kilekottidesse. Isegi kui sa ütled, et ei ole vaja kilekottidesse panna. Sest nii on ju mugavam. Aga kui ma ei taha, et mul mugav oleks ?? Ma ei ütleks vähemalt, et kodus on mugav kui ma enda juurikad kümnest erinevast kotist välja võtan, sest siis mul jääb ju üle kümme erinevat kilekotti, millega mul ei ole mitte midagi teha. Miks ei ole midagi teha ?? Suure tõenäosusega lähevad pooled neist kilekottidest katki kuna need on liiga õhukesed. Ja siis räägitakse, et inimesed on mugavad.
Kartuleid ja porgandeid ostan ma muidugi kilekotis, kuna mulda ja mulla tolmu on pärs raske kotist välja saada. Aga õunu kaitseme näpumustuse eest ? ? Ma arvan, et inimesed ei kujuta ettegi kui palju inimesi su ühte õuna näppinud on. Kui me seda teaksime, siis ilmselt me kooriks õunad ära või ei sööks neid üldse. See on lausa koomiline ju tegelikult. Ausalt, kui ma käin poes puuvilju ostmas siis ma näpin kindlasti mitut erinevat õuna, et valida just parim. Sa ei taha ju liiga pehmet õuna. Samas kui tihti juhtud sina kokku juhusega kus võtad näiliselt ilusa õuna ja õuna keerates vahib sulle vastu suur must plekk. Ma ei usu, et sa selle õuna sealt endaga koju tagasi viid. Või siis teisel juhusel millegi pärast ei ole õun õige suurusega lihtsalt ja sa paned ta sinna tagasi. No on inimese mõistus. Peale selle on seda teinud kindlasti kõik inimesed. Sa ju tahad teada, mis teisel pool õuna on.
Maal poes käies mul õde vaatab mind nagunii nagu ma oleks poolearuline, sest ma ei pane enda õunu ja banaane ja tomateid eraldi kottidesse (ostan enamasti 2-3 frukti korraga). Nende pisikeste kilekotikeste taaskasutuse peaks ka ükskord järgi proovima.
Söö mis tahad ja millal tahad. Sisetunne ütleb sulle, mis sul vaja on. Kui sul tuleb hull jogurti isu siis suure tõenäosusega tahab su keha kaltsiumit. Seega isudele järgi andmine ei ole ju halb. Isu suurust tasub ainult kärpida.
